teisipäev, november 21, 2006

Rull of musi


laupäev, oktoober 14, 2006

Hej då, Sverige!

Kell on neli hommikul. Võtsin natukeseks aja maha ja mõtlesin, et kirjutan siit viimast korda. Eile oli siis niiöelda viimane pikk päev. Viimased asjaajamised linnas, viimane kohvikuskäik Björniga ning õhtul oli Björni koolis klassiõhtu. Ma tegelikult natuke kartsin seda viimase päeva õhtut, et äkki luristame õhtusöögiks spagette ketsupiga süüa, aga klassiõhtu oli parim, mis üldse olla sai (loe: parim minu hingele). Näha kõiki neid lapsi veel viimast korda, kõiki vanemaid, kellega igahommikuselt ning pärastlõunaselt teretatud on...ma tunnen neid ju eelmisest sügisest. Iga lapsevanem tõi midagi toidu- ning joogipoolist kaasa ja seega sai laud looka kõigest paremast. Ehtne rootsi laud! Ja oi kui nämmasid toite oli ise küpsetatud...keele viis alla. Ja siis oli veel kõigile viktoriin, kus sai hästi palju nalja, seega tõeliselt mõnus pidu oli. Õhtul koju saabudes asusin viimast korda oma tuba koristama ning asjatama ja siin ma nüüd siis olen: kell on neli hommikul ja ma pole ikka veel lõpetanud :P Palju aega on kulunud Björni kingitusega mässamisele. No seda ei saa ju siis teha kui teised näevad ning tegemist on suure isetegevusprojektiga. Ma lasin laboris ilmutada meie parimatest hetkedest fotod. Neid hetki on muidugi NII palju ja tõeliselt raske on valikut teha. Ostsin 50X70 cm metallist kena raami ning lõikasin-kleepisin-kirjutasin kokku ühe suure kollaazi minust ja temast. Ilus värviline jäi igaljuhul ning naljakas ka :) Pakksin siis selle suure teose paberisse ning kujundasin selle ümbrikuks. Et nagu oleks postiga tänukaart saabunud : ümbriku esikaanel on Björni nimi + aadress, postmargi joonistasin (lisaks tavalisele ka lennuposti märgi:P), Rootsi Posti templi jne ; ümbriku tagaküljel on nagu ikka saatja andmed (Tallinna kontaktidega siis). Lisaks sellele on mul talle veel ka suur pehme kaisukaru...asendamaks edaspidi mind ;) Ta ju poeb alati minu kõrvale magama. Et edaspidi siis on keda kallistada. Karule lasin kõrva taha oma lemmikparfüümi ka, et siis lõhnab natuke minu moodi :)

Ma nüüd edasi toimetama. Muide, kuidas saab inimesel nii palju asju olla nagu minul on :( Peaks ennem lennujaama sõitu Punasest Ristist läbi käima või midagi sellist ja osad asjad lihtsalt ära andma või mis. Pagasil tuleb kindel mats, et ülekaal. Loodame, et mu viimaseid punaseid krosse küsima ei hakataks...

neljapäev, oktoober 12, 2006

Eelviimane päev

Kulus Sverkeriga tegelemisele. Tiirutasime linnas ringi ning ma suutsin ta vankril ühe plastmassist jubina katki teha. Kogemata muidugi, aga ikkagi oli paha olla, et oli seda siis veel vaja :( :( :( Aga õnneks on jubin asendatav ja midagi eluliselt hullu pole. Paha tunne aga jääb.

Seega minu enda plaanid lendasid kõik vastu teavast, sest kuidas ma ikka Mariele ütlen, et ei ma ei tule kontorisse mul muudki teha. Homme on viimane päev, endiselt osa asju tegemata ja tuju tiksub kogu aeg allapoole (kusjuures mitte ainult sellepärast, et siit lahkuma pean). Bööö :(

"Minu" kaksikud Henry ja Sofia


kolmapäev, oktoober 11, 2006

Eel-eelviimane päev

...kulus kolimisele. Kuna vanemaid kodus polnud, siis tuli ise vaadata kuidas oma kodinad sadamasse saan. Käisingi siis hommikul peale Björni kooli kõigepealt sadamaga tutvumas, et no kas on võimalust pakid kuhugile hoiule jäta, kus bussipeatus asub jne. Siis kimasin koju, krahmasin oma kaks hiiglasuurt kotti, pakkisin need rattale, ukerdasin bussipeatusesse sõita ning lõpuks jõudsin sadamasse tagasi. Kuigi käed olid kohe-kohe otsast kukkumas, siis ega viriseda ju tohi > oma asjad ning täielikult oma mure ;) Pagasi hoiustamiseks on Taani terminaalis (Taani sõitvatele laevadele on oma terminaal (eemal on ka eraldi Saksamaa terminaal) , mis on suurem kui terve Tallinna reisiterminaal kokku) ette nähtud sellised raha eest lukustuvad kapid. Ja kui linnas saab sellise kapi teenust kasutada 5.- SEK eest, siis siin maksin 25.-SEK. Tõsi oli ka 10.- ja 20.- SEK-iseid, kuid need olid kavalat tehtud nii väikse ukseavaga(tagapool on kapis ruumi küllaga), et sealt suurt peale käekoti sisse ei pressi. Pärast sadamat tegin väikse tiiru oma lemmik-kaubamajas (seal kus odavad asjad on;) seejärel enda kool, siis System-Bolaget, siis Björni kool ja taas koju. Vahepeal oli Marie jõudnud teada anda, et ma võiks autot kasutada oma asjade sadamasse viimiseks, kuid loomulikult polnud autovõtmed seal, kus ta väitis neid olevat. Aga Björn on tubli poiss! Panime jalkariided selga ja sõitsime tagasi linna, et pagas Markole edasi anda ning sealt vurasime bussiga jalkatrenni. Ma andsin talle kohe sokolaadi raha selle eest, et ta mul kõige kergemat kotti aitas tassida, sadamas ei virisenud, pika maa maha kõndis ning üldse hea ning kannatlik laps mulle oli. Seega kuidagi ikka alati saab...kui on kiire-kiire ning kellaajaliselt peab seal olema ja siis poole tunni pärast juba teises linna otsas, siis hea tahtmise korral saab ikka hakkama.

Björn on selline naljamees ju ka meil. Ta nägi mu käekotis veinipudelit. Pole aimugi mis mõtteid see temas tekitada võis, aga ta oli vait kui sukk ega öelnud midagi. Alles bussis kui ta kurtis, et jalkaketsid unustasime kaasa võtmata ning mina seepeale vastasin, et pole ju kindel kas me trenni ajaks sadamast tagasigi jõuame, siis ütles ta: "Ahaa...no te hakkate seal sadamas ju veini veel jooma, jah?" Ihihiii....väike sõber. See on tänu selle eest, et ma oma asjad saan Eestisse saata. Ära pabista, ei hakka me sadamas midagi veini jooma :D


teisipäev, oktoober 10, 2006

Björni koolivaba päev

Björnil oli täna nn. õppepäev, mis tähendab, et koolist vaba. Selliseid päevi on neil kvartalis umbes paar korda - ka suuremates klassides. Näiteks kui oled koolitöödega kimpu jäänud, siis sel päeval saad rahulikult kodus olla ja neid võlgnevusi tasa teha kas kohustuslikku kirjandust lugedes, referaati ettevalmistades vms. Algklassides nii suuri kohustusi veel pole, seega lapsed lustivad niisama (eks usinamad ikka loevad juturaamatut ka sel päeval). Meil Björniga oli seevastu hea võimalus midagi kahekesi teha. Tema valis > Bushuseti mängutuba! Kuna tavalise teisipäeva keskpäeval pole seal eriti lapsi, siis ei jäänud mul muud üle kui ise ka papud jalast tirida. Tavaliselt loen ma ajakirju ja joon kohvi sel ajal kui mustmiljon last veidi eemal karjuvad. Täna kilkasin Björniga ise. Ja häbi pole seal vaja tunda, et oi kui vana ja laseb liugu või hüppab batuudil. Tegusamad emad-isad teevad seda oma lastega ikka. Ja siis me jooksimegi, lasime liugu (pallimerre!), turnisime, joonistasime kriidiga tahvlile, vaatasime lastekinos multikaid, mängisime palli, hüppasime batuudil, ronisime läbi torude jne. Oeh, võhmale võttis kohe see 5-aastane olemine :) Tahaks veel kiita teenindust, mis seal on alati väga lapsesõbralik ja viisakas. Björn oma suure suuga hakkas kohe sealse teenindaja käest küsima, et kas ta tema klassi Esterit tunneb, kes alati siin oma sünnipäeva peab :D Et peaksid ju teadma küll kui ta siin nii mitu korda juba käinud on ju.
Tänases päevas oli üks urr ka. Käisin koolis ühte lihtsat paberit taotlemas. A no kooli sekretärile oli see kui hiina möistatus. No mille jaoks see näitsik neil seal siis üldse on, mh. Eks ma homme saan jälle oma kannatlikkust proovile panna kui sellele paberile järgi lähen.

esmaspäev, oktoober 09, 2006

Lisebergi lõbustuspargi halvim aasta (ajalehtede ainetel)


Eile, pühapäeval, oli Lisebergi lõbustuspargi suvehooaja lõpupidu. Park avatakse uuesti detsembris jõululaadaks ning mõningateks atraktsioonideks, millega talvel sõita kannatab. Tänaste ajalehtede esileheküljed kuuluvad aga eranditult Lisebergi artiklitele...

Eile oli siis viimane võimalus karussellitada. Pargis oli kokku üle 25 ooo inimese. Toimusid mitmed eriüritused, üles astusid erinevad esinejad jne. Kella kolme paiku päeval juhtus aga kahjuks üks õnnetus. See on teine suurem õnnetus selle suvehooaja jooksul. Esimene õnnetus oli juuli alguses kui pildil nr 2 olev rong veeres mäest alla tagasi rongi mäest üles vedava keti purunemise tõttu ning põrkas kokku tagapool seisva rongiga. Keegi eluohtlikult vigastada ei saanud, kuid 22 inimest viidi vigastatult siiski haiglasse. Jube, just mõned päevad ennem seda õnnetust olime ju ka meie seal ning sai sõidetud ka sellesama rongiga.


Eilne õnnetus on aga näha pildil nr 1. Atraktsiooniks on sellised rasked puust paadid, kuhu mahub 4-5 inimest sisse ning mis sõidavad mööda veeteed. Viimane laskumine ennem finishit, kus muideks ka kaamera sind pildistab ning hiljem on sul seda pilti võimalus osta, on 15 meetrit kõrge ning paat tuleb sealt alla umbes 60 km tunnikiirusega. Eile tähistasid lõbustuspargis viimast lustimise võimalust üks 33-aastane ema oma 11-aastase tütre ning 30-aastase sõbrannaga. Sõbranna ja tütar olid juba tükk aega karussellitanud ning ka selle sama atraktsiooniga sõitnud. Nuruti hirmsasti siis kaasa ka tüdruku ema, kes polnud millegagi sõitnud. Eks see ema siis lõpuks oma "jah" sõna lausus ja mindigi sõidule. Mis seal paadis edasi juhtus teavad vaid asjaosalised ise. Igastahes ennem viimast lõpplaskumist oli paadis olev ema sedavõrd paanikas, et haaras kinni atraktsiooni piirdest ning püüdis paati allasõitmast takistamast. Loomulikult ei saa üks naisterahvas oma jõuga tervet atraktsiooni peatada. Juhtus nõnda, et paat koos sõbranna ning lapsega sõitis mäest alla ning ema jäi sinna serva külge rippuma. Mitte küll kauaks...mõne sekundi pärast rauges kätes jõud ning naine libises mööda veerenni jalad ees kõhuli olles alla. Seal sõitsid talle kaks järgmist paati raskusega 500-kg 60 km/h otsa. Põhilöögi sai pea :( Peale kaht paati suudeti atraktsioon peatada. Kõike seda nägid pealt sajad inimesed (atraktsiooni viimane lõppfaas on vaatamisväärsus omaette) ning selle naise laps. Eluohtlikus seisundis naine sõidutati haiglasse, intensiivravi palatisse. Täna lugesin ajalehtede koduleheküljelt, et seisund pole enam eluohtlik, kuid endiselt väga raske. Õudne lugu! Inimesed ärge sundige sõitma teisi inimesi, kui need on oma eitavast seisukohast mitu korda teada andnud !!!!

Palju õnne!

Täna, täpselt 1 aasta tagasi astusin ma siia majja esimest korda sisse. Ma parem ei hakka rääkimagi kui kiiresti 1 AASTA mööduda võib.

Proosit ! Skål!

pühapäev, oktoober 08, 2006

Viimane nädal....start!

* Homsest algab see nädal, mil koju tagasi jõuan. Samas on homme üks neist päevadest, mil tuhat tegemata asja veel kordaajamist ootavad. Hoian pöialt, et kolmapäevane üritus seekord korda läheks ;)
* Björni lõpukingi kui tänu meie koosveedetud aja eest loodan ka laupäeva hommikuks ikka timmi saada. See on üks suur isetegevuse projekt!
* Eile jätsin kaksikutega hüvasti. Terve nende pere oli minuga väga rahul ja kutsusid kindlasti tagasi kui mul vähegi võimalik oleks. Hüperaktiivne Georg võttis mind isegi omaks ja ootas iga nädal minuga kohtumisi. Ahh...kui kurb oli sealt viimast korda ära tulla. Niuks!
* Täna jätsin hüvasti meie koristajaga. Uskumatu tundus meile mõlemale kui kiiresti aeg lendab. Siuhh ja aasta :O Eva on üks minu lemmikuid siin olnud, tõeliselt tubli inimene!
* Täna olen tegelenud oma garderoobiga - pesnud ära 90% oma riietest, kuivatanud, triikinud, pakkinud. Aasta tagasi tulin ma siia 20 kg kaaluva pagasiga, mis muuhulgas sisaldas peale riiete ju ka kõike muud eluks vajalikku. Kuidas mul neid riideid nüüd NII palju on? Ah?
* Vanemad saabusid USA-st tagasi. Sverkeri käest sain kingituseks oma lemmikparfüümi :P
* Hakkan nüüd tegema nimekirja tegemist vajavatest asjadest, sest muidu saab kõik olema nagu pudru ja kapsad. Just nagu see postituski :)

Siis kui ei usaldada ei saa...

...siis on äraütlemata kurb. Kuigi tegelikult teadsin ma seda juba ammu-ammu, lihtsalt iga kord olen saanud erinevates situatsioonides sellele kinnitust. Jutt käib Jennist siis. Ja ta ei tee vaid minule nii, vaid kõigile (kaasa arvatud oma isale, Mariele, õdedele, vennale, vanaemale-vanaisale jne). Lubadustest kinnipidamine pole lihtsalt talle tema 14 eluaasta jooksul selgeks veel saanud.

Tegin täna õhtusöögiks ahjukartuleid, lihapalle ning juurde külma jogurtikastme. Katsin laua ära. Panin nn. laupäeva kommid neile valmis, ostsin veel lisaks sokolaadi ning 2 l jäätist. Lubasin nende enda äranägemise järgi süüa, mida süda ihkab ja nii palju kui ihkab (loe: lubasin 2 l jäätist nahka panna kui isu on). Lugesin sõnad peale, et ta oleks Björni vastu hea ning ei kakleks temaga. Kõik oli korras ja hästi! Vastutus jäi tema kanda. Ise läksin kaksikuid hoidma ja saabusin peale südaööd ja mis mind ees ootab?!?! Tühi maja, igas võimalikus kohas põlevad tuled, aknad on lahti ja neid endeid pole üldse koduski (nägin autoga juba maja ette sõites, et jalgrattaid pole). Saabusid siis 15 pärast koju ja teatasid, et neil oli siin pidu. Küla pealt oli mingi rahvas siin olnud ja siis nad nautisid omapead olemist. Sähh sulle!